Tai keele viis tooni
Tai Keelekaarte tutvustavas blogipostituses mainisime, et tai keel on tonaalne. See tähendab, et olenevalt kasutatavast hääletoonist, võib ühel sõnal olla mitu täiesti erinevat tähendust. Kuna toonid on tai keele lahutamatuks osaks, aga keelekaartidel on ruum pikkadeks selgitusteks veidi piiratud, võtame nüüd viis tooni põhjalikumalt ette.
Tai keeles on 5 tooni – keskmine, madal, kõrge, tõusev ja langev. Eesti keeles ei mõjuta toonid sõnade tähendust nii suurel määral, kui tai keeles. Mõeldes näidetele, kus sõnade tähendust mõjutab just toon, tulid pähe pigem emotsiooni või reageeringut väljendavad sõnad või häälitsused. Näiteks:
- Aaa – kui saad lõpuks millestki aru, millega tükk aega pead vaevasid
- Aaa – kui näed midagi jalustrabavalt nunnut
- Oii – kui oled üllatunud
- Oii – kui näed midagi valusat või ebameeldivat
Teise näitena kargasid pähe eesti keele välted, mis muudavad sama kirjapildiga sõna kasutust. Väldete puhul jääb sõna tähendus enamasti siiski samaks, kuid muutub kääne (tai keeles võib toon muuta sõna tähenduse täiesti erinevaks, mis ei ole omavahel üldse soetud). Samuti muudab väldete puhul sõna pigem häälikute pikkus, mitte niivõrd toon. Väike paralleel on siiski olemas.
- DELFIINI (uim käis veest väljas) VS (nägime) DELFIINI
- HOTELLI (bassein) VS (vahetasime) HOTELLI
- (Noppis) LILLE VS (pildistasin džunglis) LILLE
Tai keele viis tooni
Tai Keelekaartidele lisasime küll toone selgitava kaardi, kuid kompaktsuse tõttu on sealsed selgitused üsna kokkuvõtlikud ja veidi lihtsustatud. Kuna pilt ütleb rohkem, kui pikk igav jutt, tegime ühe detailsema joonise, et näeksid täpsemalt, kuidas kõigi viie tooni puhul hääletoon liigub. Värvilisest joonisest veelgi rohkem ütlevad päris taimaalase hääldused. Seega lisasime iga tooni kohta ühe näite koos toonimärkide (sama süsteemi kasutame ka keelekaartidel) ja häälduse audiofailiga.
